Töö vormistamine

• Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210)
  ning peavad olema trükitud kas kirjutusmasinal või arvutil.
• Tekstitöötluses kasutatakse kas Times New Roman või Arial 12 kirja.
• Nii arvutil kui ka kirjutusmasinal vormistatud töö tuleb trükkida 1,5 reavahega.
• Tekst on paigutatud servast servani (justified). Lehe vaba äär üleval, all ja paremal on 2,5 cm ja vasakul 3 cm.
• Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega.
• Kõik töö lehed (alates tiitellehest) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja
  joonised. Numbrid paiknevad lehekülgede all keskel ning algavad sissejuhatuse
  leheküljest.
• Pealkirjad peavad vastama alajaotuse sisule. Pealkirja järel punkti ei panda. Sõnade
  poolitamine pealkirjades ei ole soovitav.
• Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükke ja punkte võib alustada leheküljelt, kus
  pealkirja järele mahub veel vähemalt kaks rida teksti. Alapeatükke eraldatakse kahe tühja
  reaga. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

Moodul nr 7

Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.

-Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.
-Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!

Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.

Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on täpsemalt.

Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine.

Moodul nr 6

Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on:
* Ajakohasus
* Usaldatavus
* Ulatus
* Täpsus
* Objektiivsus
Sellest moodulist sain teada, kuidas ära tunda täpseid ja usaldusväärsid infoallikaid.
Selles moodulis midagi üllatavat polnud, sest kõik punktid olid kergesti mõistetavad.

Moodul nr 5

-Nõuanded:
Üldiselt üksikasjaliseleLeia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäevKirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Minu strateegiaks oleks info otsimine internetist, raamatutest ja suulised allikad.
Minu jaoks jäid mõistmatuks metamärgiga otsingud.
Sellest moodulist saingi teada, kuidas neid õigesti ja efektiivselt kasutada. See oli minu jaoks ka kõige tähtsam uus teadmine. Samuti sain teada, mis on infootsing, millised on nende tüübid ja kuidas valida otsingusõna või fraasi.

Moodul nr 4

-Tegevus 3
Teemavaldkond, mille valisin, on varia.
Andmebaas sisaldab peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumike materjale. Andmebaas kajastab Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid valikuliselt.
Andmebaas sisaldab infoallikatest ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumie materjale, mis on esindaud valikuliselt. Andmebaas võiks osutuda sobivaks juhul, kui on vaja üles leida mingisugust kindlat artiklit. Näiteks hõlbustaks see oluliselt uurimistöö koostamist. Minu otsingu sõna peale leidsin sealt mitmeid arikleid.
-Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal “Infokirjaoskuse arengust Islandil” kasutaksin metaotsisüsteemi. Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas kasutaksin portaale ehk veebiväravaid, teemakatalooge.Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte kasutaksin interneti otsisüsteeme
Sellest osast sain teada, millal on kõige targem ühte või teist viiteinfoallikat kasutada. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad.

Moodul nr 3

Sain teada, et sobiva infoallika valik sõltub erinevate infoallikate otstarbest. Ma ei teadnud varem, kui palju on täiesti erinevaid infoallikaid. Informatsiooni hankimise allikad on inimesed, teavikud ja esemed.
Kõige olulisem teadasaamine oli, et enamuse Internetis kättesaadavast informatsioonist moodustab kommertsinfo ning teadus- ja haridustöö osatähtsus on küllaltki väike.

Moodul nr 2

Tegevus 1
Täna lõuna ajal vajasin ma lisainformatsiooni vitamiini võtmiseks, vaatasin c-vitamiini purgi pealt, mitu korda päevas neid võtma peab. Lugesin õhtu poolikul Järvamaa haigla sisekorraeeskirju. Varasemalt olen lisainformatsiooni vajanud ekskursioonide koha pealt. Selleks olen lugenud internetist selle kohta infot. Koolis olen õpetaja käest lisainfot küsinud, või õpikust otsinud. Rohtude tarvitamise jaoks on vaja lugeda sellega kaasas olevat infovoldikut. Hiljuti ostsin endale arvuti ning pidin lugema sellega kaasas olevat instruktsiooni.
Minu jaoks oli see uus, et on olemas erinevadinfovajaduse tüübid, töö ja õppeülesannete täitmisel võib kokku puutuda infovajadusega, mis tuleneb otsitava info iseloomust või laadist: 1)faktiinfovajadus 2)teavikuinfovajadus 3)teemainfovajadus .
Kõige olulisem uus teadmine oli, et infovajaduse tüübist oleneb see, millised infoallikad infootsinguks valin.