- Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210)
ning peavad olema trükitud kas kirjutusmasinal või arvutil. - Tekstitöötluses kasutatakse kas Times New Roman või Arial 12 kirja.
- Nii arvutil kui ka kirjutusmasinal vormistatud töö tuleb trükkida 1,5 reavahega.
- Tekst on paigutatud servast servani (justified). Lehe vaba äär üleval, all ja paremal on 2,5 cm ja vasakul 3 cm.
- Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega.
- Kõik töö lehed (alates tiitellehest) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja
joonised. Numbrid paiknevad lehekülgede all keskel ning algavad sissejuhatuse
leheküljest. - Pealkirjad peavad vastama alajaotuse sisule. Pealkirja järel punkti ei panda. Sõnade
poolitamine pealkirjades ei ole soovitav. - Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükke ja punkte võib alustada leheküljelt, kus
pealkirja järele mahub veel vähemalt kaks rida teksti. Alapeatükke eraldatakse kahe tühja
reaga. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
Wednesday, February 3, 2010
Töö vormistamine
Tuesday, February 2, 2010
Moodul nr 7
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.
-Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.
-Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on täpsemalt.
Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine.
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.
-Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.
-Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on täpsemalt.
Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine.
Moodul nr 6
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on:
* Ajakohasus
* Usaldatavus
* Ulatus
* Täpsus
* Objektiivsus
Sellest moodulist sain teada, kuidas ära tunda täpseid ja usaldusväärsid infoallikaid.
Selles moodulis midagi üllatavat polnud, sest kõik punktid olid kergesti mõistetavad.
* Ajakohasus
* Usaldatavus
* Ulatus
* Täpsus
* Objektiivsus
Sellest moodulist sain teada, kuidas ära tunda täpseid ja usaldusväärsid infoallikaid.
Selles moodulis midagi üllatavat polnud, sest kõik punktid olid kergesti mõistetavad.
Moodul nr 5
-Nõuanded:
Üldiselt üksikasjaliseleLeia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäevKirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Minu strateegiaks oleks info otsimine internetist, raamatutest ja suulised allikad.
Minu jaoks jäid mõistmatuks metamärgiga otsingud.
Sellest moodulist saingi teada, kuidas neid õigesti ja efektiivselt kasutada. See oli minu jaoks ka kõige tähtsam uus teadmine. Samuti sain teada, mis on infootsing, millised on nende tüübid ja kuidas valida otsingusõna või fraasi.
Moodul nr 4
-Tegevus 3
Teemavaldkond, mille valisin, on varia.
Andmebaas sisaldab peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumike materjale. Andmebaas kajastab Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid valikuliselt.
Andmebaas sisaldab infoallikatest ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumie materjale, mis on esindaud valikuliselt. Andmebaas võiks osutuda sobivaks juhul, kui on vaja üles leida mingisugust kindlat artiklit. Näiteks hõlbustaks see oluliselt uurimistöö koostamist. Minu otsingu sõna peale leidsin sealt mitmeid arikleid.
-Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal “Infokirjaoskuse arengust Islandil” kasutaksin metaotsisüsteemi. Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas kasutaksin portaale ehk veebiväravaid, teemakatalooge.Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte kasutaksin interneti otsisüsteeme
Sellest osast sain teada, millal on kõige targem ühte või teist viiteinfoallikat kasutada. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad.
Teemavaldkond, mille valisin, on varia.
Andmebaas sisaldab peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumike materjale. Andmebaas kajastab Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid valikuliselt.
Andmebaas sisaldab infoallikatest ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumie materjale, mis on esindaud valikuliselt. Andmebaas võiks osutuda sobivaks juhul, kui on vaja üles leida mingisugust kindlat artiklit. Näiteks hõlbustaks see oluliselt uurimistöö koostamist. Minu otsingu sõna peale leidsin sealt mitmeid arikleid.
-Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal “Infokirjaoskuse arengust Islandil” kasutaksin metaotsisüsteemi. Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas kasutaksin portaale ehk veebiväravaid, teemakatalooge.Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte kasutaksin interneti otsisüsteeme
Sellest osast sain teada, millal on kõige targem ühte või teist viiteinfoallikat kasutada. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad.
Moodul nr 3
Sain teada, et sobiva infoallika valik sõltub erinevate infoallikate otstarbest. Ma ei teadnud varem, kui palju on täiesti erinevaid infoallikaid. Informatsiooni hankimise allikad on inimesed, teavikud ja esemed.
Kõige olulisem teadasaamine oli, et enamuse Internetis kättesaadavast informatsioonist moodustab kommertsinfo ning teadus- ja haridustöö osatähtsus on küllaltki väike.
Kõige olulisem teadasaamine oli, et enamuse Internetis kättesaadavast informatsioonist moodustab kommertsinfo ning teadus- ja haridustöö osatähtsus on küllaltki väike.
Moodul nr 2
Tegevus 1
Täna lõuna ajal vajasin ma lisainformatsiooni vitamiini võtmiseks, vaatasin c-vitamiini purgi pealt, mitu korda päevas neid võtma peab. Lugesin õhtu poolikul Järvamaa haigla sisekorraeeskirju. Varasemalt olen lisainformatsiooni vajanud ekskursioonide koha pealt. Selleks olen lugenud internetist selle kohta infot. Koolis olen õpetaja käest lisainfot küsinud, või õpikust otsinud. Rohtude tarvitamise jaoks on vaja lugeda sellega kaasas olevat infovoldikut. Hiljuti ostsin endale arvuti ning pidin lugema sellega kaasas olevat instruktsiooni.
Minu jaoks oli see uus, et on olemas erinevadinfovajaduse tüübid, töö ja õppeülesannete täitmisel võib kokku puutuda infovajadusega, mis tuleneb otsitava info iseloomust või laadist: 1)faktiinfovajadus 2)teavikuinfovajadus 3)teemainfovajadus .
Kõige olulisem uus teadmine oli, et infovajaduse tüübist oleneb see, millised infoallikad infootsinguks valin.
Täna lõuna ajal vajasin ma lisainformatsiooni vitamiini võtmiseks, vaatasin c-vitamiini purgi pealt, mitu korda päevas neid võtma peab. Lugesin õhtu poolikul Järvamaa haigla sisekorraeeskirju. Varasemalt olen lisainformatsiooni vajanud ekskursioonide koha pealt. Selleks olen lugenud internetist selle kohta infot. Koolis olen õpetaja käest lisainfot küsinud, või õpikust otsinud. Rohtude tarvitamise jaoks on vaja lugeda sellega kaasas olevat infovoldikut. Hiljuti ostsin endale arvuti ning pidin lugema sellega kaasas olevat instruktsiooni.
Minu jaoks oli see uus, et on olemas erinevadinfovajaduse tüübid, töö ja õppeülesannete täitmisel võib kokku puutuda infovajadusega, mis tuleneb otsitava info iseloomust või laadist: 1)faktiinfovajadus 2)teavikuinfovajadus 3)teemainfovajadus .
Kõige olulisem uus teadmine oli, et infovajaduse tüübist oleneb see, millised infoallikad infootsinguks valin.
Moodul nr 1
-Tegevus 1
Asja peab vaatama kahes suunas. Arvatavasti tekiksid sellise suure infoga ajalised raskused, sest kui on palju infot läheb ka palju aega sobiva otsimiseks.Kuigi, mida rohkem infot seda uhkem ja on võimalusi teha valikuid.
-Tegevus 2
Tegevus: Otsustasin minna sõbrannaga õue jalutama. Informatsioon: Otsisin telefonist sõbranna numbri ning helistasin talle ja kutsusin õue.Tegevus: Otsustasin minna laupäeval poodi süüa ostma. Informatsioon: Vaatasin panga arvelt, palju mul raha on ning vaatasin kodus, mida oleks vaja osta. Läksin poodi, tegin oma valiikud, maksin ära ja tulin koju tagasi.
-Tegevus 3
Tegevus: Tegin esseed Koigi kohta Inglise keelde.Informatsioon: Pidin otsima infot Koigi ajaloo kohta.Tegevus: Olin haige terve eelmise nädala.Informatsioon: Lugesin internetist haiguste kohta ning lugesin haigusi puutuvaid voldikuid.
-Tegevus 4
*Teadvustab infovajaduse. Olen sellega kokku puutunud, kus pole täielikku infot. Kuid seda saab täiendada interneti- või ajalehe/ajakirja abiga.*Sõnastab infopäringud. Et leida täpset infot, mida on vaja, peab olema otsisõna väga täpne. *Määratleb info- ja viiteallikad. Ma tavaliselt ei märgi ülesse, kust ma mingi info sain ning olen sellega väga hädas. Lihtsalt ei jää muud üle, kui otsida..*Sooritab infootsingu. Kui on kindlaks määratud vajalikud allikad on info leidmine kergem, kuid õige otsingu tulemusel võib jõuda heale teele.*Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.*Valib sobiva info ja allikad. Valin alati infot ja allikaid, mis vastavad minu esitatud küsimusele.*Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda tarvis ümber korraldada, et oleks hea ülevaade olemasolevast.Kasutab ja esitab infot. Ma olen kindel, et tulevikus puutun kokku kõigi nende terminitega.
-Tegevus 5
Kui ma ei tule toime enam olemasolevate teadmistega, siis otsin Internetist, küsitlen teisi inimesi, otsin raamatutest, vaatan ajalehti/ ajakirju.Mind inspireeris õpetaja osalemast sellel kursusel. Midagi imekspanevat siin ei olnud, kuid mingid killukesed panin kõrvataha.
Asja peab vaatama kahes suunas. Arvatavasti tekiksid sellise suure infoga ajalised raskused, sest kui on palju infot läheb ka palju aega sobiva otsimiseks.Kuigi, mida rohkem infot seda uhkem ja on võimalusi teha valikuid.
-Tegevus 2
Tegevus: Otsustasin minna sõbrannaga õue jalutama. Informatsioon: Otsisin telefonist sõbranna numbri ning helistasin talle ja kutsusin õue.Tegevus: Otsustasin minna laupäeval poodi süüa ostma. Informatsioon: Vaatasin panga arvelt, palju mul raha on ning vaatasin kodus, mida oleks vaja osta. Läksin poodi, tegin oma valiikud, maksin ära ja tulin koju tagasi.
-Tegevus 3
Tegevus: Tegin esseed Koigi kohta Inglise keelde.Informatsioon: Pidin otsima infot Koigi ajaloo kohta.Tegevus: Olin haige terve eelmise nädala.Informatsioon: Lugesin internetist haiguste kohta ning lugesin haigusi puutuvaid voldikuid.
-Tegevus 4
*Teadvustab infovajaduse. Olen sellega kokku puutunud, kus pole täielikku infot. Kuid seda saab täiendada interneti- või ajalehe/ajakirja abiga.*Sõnastab infopäringud. Et leida täpset infot, mida on vaja, peab olema otsisõna väga täpne. *Määratleb info- ja viiteallikad. Ma tavaliselt ei märgi ülesse, kust ma mingi info sain ning olen sellega väga hädas. Lihtsalt ei jää muud üle, kui otsida..*Sooritab infootsingu. Kui on kindlaks määratud vajalikud allikad on info leidmine kergem, kuid õige otsingu tulemusel võib jõuda heale teele.*Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.*Valib sobiva info ja allikad. Valin alati infot ja allikaid, mis vastavad minu esitatud küsimusele.*Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda tarvis ümber korraldada, et oleks hea ülevaade olemasolevast.Kasutab ja esitab infot. Ma olen kindel, et tulevikus puutun kokku kõigi nende terminitega.
-Tegevus 5
Kui ma ei tule toime enam olemasolevate teadmistega, siis otsin Internetist, küsitlen teisi inimesi, otsin raamatutest, vaatan ajalehti/ ajakirju.Mind inspireeris õpetaja osalemast sellel kursusel. Midagi imekspanevat siin ei olnud, kuid mingid killukesed panin kõrvataha.
Moodulid
Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/
1. moodul
Sissejuhatus infokirjaoskusesse
· Pööra tähelepanu joonistele
· 5 kirjalikku tegevust vastad blogisse
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
2. moodul
Infovajadus ja infopäring
· Analüüsi: milline on sinu infovajadus? Vastad blogisse.
· Tegevused 3 ja 4 vaata lihtsalt läbi.
· Kirjuta näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksid/kasutaksid sina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
3. moodul
Infoallikad
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
4. moodul
Viiteinfoallikad
· Tegevused 3 ja 5 vastad blogisse. Võid vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
1. moodul
Sissejuhatus infokirjaoskusesse
· Pööra tähelepanu joonistele
· 5 kirjalikku tegevust vastad blogisse
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
2. moodul
Infovajadus ja infopäring
· Analüüsi: milline on sinu infovajadus? Vastad blogisse.
· Tegevused 3 ja 4 vaata lihtsalt läbi.
· Kirjuta näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksid/kasutaksid sina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
3. moodul
Infoallikad
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
4. moodul
Viiteinfoallikad
· Tegevused 3 ja 5 vastad blogisse. Võid vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
Moodulid
Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/
5. moodul
Infootsing
· 5.3 tee infootsingu tüübi skeemist ekraanipilt (PrintScreen) ja lisa blogisse
· 5.6 kirjuta blogisse välja 3 infootsingu nõuannet
· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutad: kirjuta välja võimalikult palju?
· Milline on sinu info-otsingu strateegia?
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
6. moodul
Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine
· 6.5 kirjuta blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
7. moodul
Informatsiooni kasutamise reeglid
· Mõtle ja pane blogisse kirja, mil viisil teed sina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)
· Mis on plagiaat?
· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?
· Tee lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Too esile olulisim.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
5. moodul
Infootsing
· 5.3 tee infootsingu tüübi skeemist ekraanipilt (PrintScreen) ja lisa blogisse
· 5.6 kirjuta blogisse välja 3 infootsingu nõuannet
· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutad: kirjuta välja võimalikult palju?
· Milline on sinu info-otsingu strateegia?
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
6. moodul
Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine
· 6.5 kirjuta blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
7. moodul
Informatsiooni kasutamise reeglid
· Mõtle ja pane blogisse kirja, mil viisil teed sina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)
· Mis on plagiaat?
· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?
· Tee lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Too esile olulisim.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
Teksti värk
-Tähed, numbrid ja kirjavahemärgid sisestatakse klaviatuurilt. Tekst ilmub sisestuskriipsu ette.
-Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
-Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.
-Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi. Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.
-Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.
-Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.
-Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga. Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.
-Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.
-Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.
-Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.
-Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi. Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.
-Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.
-Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.
-Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.
-Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.
-Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+-
-Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele. Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.
-Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.
-Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.
-Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .
-Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
-Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.
-Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi. Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.
-Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.
-Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.
-Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga. Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.
-Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.
-Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.
-Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.
-Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi. Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.
-Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.
-Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.
-Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.
-Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.
-Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+-
-Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele. Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.
-Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.
-Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.
-Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .
Wednesday, January 20, 2010
Uurimistöö kava
• Uuringu teema- Piirsoode sugupuu
• Juhendaja- õpetaja Ülle Rohtma
• Valiku kahelauseline põhjendus- Selle uurimistöö valisin, sest mul pole oma isapoolse sugupuu kohta erilisi teadmisi. Samuti emapoolne sugupuu on mul juba olemas ja ma tahaksin seda täiendada.
• Töö valdkond, objekt, aine- Valdkonnaks on genealoogia.
• Oodatavad tulemused- Loodan rohkem oma päritolust teada saada.
• Uurimismeetod- Intervjueerin vanaisa ning kasutan tema kogutud materjale (sünnitunnistused, jne).
• Lähteandmed- Toon välja nimed, aastaarvud ja elulood.
• Kirjandus jt teabeallikad- Kasutan suulisi allikaid ja uurin kiriku ja kihelkonna raamatuid.
• Kalenderplaan- Enamus nimesid ja aastaarve on olemas, kuid tuleb otsida veel kaugemast ajast olevaid materjale.
• Juhendaja- õpetaja Ülle Rohtma
• Valiku kahelauseline põhjendus- Selle uurimistöö valisin, sest mul pole oma isapoolse sugupuu kohta erilisi teadmisi. Samuti emapoolne sugupuu on mul juba olemas ja ma tahaksin seda täiendada.
• Töö valdkond, objekt, aine- Valdkonnaks on genealoogia.
• Oodatavad tulemused- Loodan rohkem oma päritolust teada saada.
• Uurimismeetod- Intervjueerin vanaisa ning kasutan tema kogutud materjale (sünnitunnistused, jne).
• Lähteandmed- Toon välja nimed, aastaarvud ja elulood.
• Kirjandus jt teabeallikad- Kasutan suulisi allikaid ja uurin kiriku ja kihelkonna raamatuid.
• Kalenderplaan- Enamus nimesid ja aastaarve on olemas, kuid tuleb otsida veel kaugemast ajast olevaid materjale.
23.09.09
Uurimistöö teema valikul ei ole mul vaja enam muretseda, sest mul on see juba valitud. Mind huvitavad probleemid mul puuduvad, sest pole vaja aju piinata, sellega tegelevad õpetajad....
Subscribe to:
Posts (Atom)